Päevakeskus Kalda pakub tuge igapäevaelus, olgu siis vaja hoolt, praktilist abi või lihtsalt kindlustunnet. Iga kodu on eriline ja iga inimene vajab aeg-ajalt tuge. Mõnikord on tarvis abikäsi igapäevastes toimetustes, teinekord aga lihtsalt turvatunnet, et keegi on olemas. Just seetõttu pakume erinevaid koduteenuseid, et elu koduseinte vahel oleks kergem, mugavam ja hoolivam.

Asutus osaleb Euroopa Liidu struktuurfondi projektis (2025–2027), mille toel oleme saanud luua täiesti uusi võimalusi koduteenuse pakkumiseks. Projekti raames loodi partnerhalduri, telefonitöötaja ja heaolumeistri töökohad. Samuti soetati uusi abivahendeid nii klientidele kui ka töötajatele – elektririkša, trepironija, tahvelarvutid ja kaks elektrijalgratast. Juba lähiajal on plaanis paigaldada eakate kodudesse ka ravimidosaatorid ja nutilukud, et suurendada veelgi turvalisust ja iseseisvust koduses elus.

Koduteenus

Seisuga 31.12.2025 oli koduteenusel 489 teenusesaajat. 2025. aasta jooksul osutati koduteenust 714 erinevale linnaelanikule, kellest 537 olid naised ja 177 mehed. 2025. aastal suunati sotsiaal- ja tervishoiuosakonna hoolekandespetsialisti otsusega koduteenusele 173 uut teenusesaajat.

Koduteenuselt lahkus 225 teenusesaajat, neist 158 naised ja 67 mehed. Koduteenuse osutamine lõpetati 83 teenusesaaja omal soovil (seoses teenuse tasuliseks muutumisega alates 1. aprillist 2025), 77 teenusesaajat asusid elama sotsiaalhoolekandeasutusse ning 9 kolisid teise linna. 56 teenusesaaja puhul lõppes teenus surma tõttu.

Koduteenuse saajad soo ja vanuse järgi 2025 aastal
Vanuserühm	Rea nr	Mehed	Naised	Kokku
18–64	01	30	26	56
65-74	02	44	54	98
75-84	03	52	183	235
85+	04	51	274	325
Kokku	05	177	537	714

Tagasisideküsitlusele vastas 396 teenusesaajat. Valdav enamus vastanutest oli koduteenuse osutamisega väga rahul või rahul ning tänulikud osutatud abi eest. Esines ka rahulolematust.

Koduteenuse raames tehtavate tegevuste kohta toodi välja, et tuntakse puudust tolmu võtmisest kõigilt pindadelt, sh kõrgematelt kappidelt ja laearmatuuridelt, samuti olmeprobleemide lahendamisest (nt suuremate esemete utiliseerimine). Toodi esile vajadus lihtsa vestluse ja seltsilise suhtluse järele. Sooviti, et töötaja viibiks kauem kohal. Samuti sooviti regulaarset pehme mööbli puhastust ja/või suurpuhastust kaks korda aastas ning suurte eramajade terviklikku koristust.

Teenusesaajad avaldasid soovi käia iganädalaselt koos hooldustöötajaga õues või poes, saada kohapeal valmistatud sooja toitu (nt praad või supp), kasutada kodust juuksuriteenust, korrastada kalmu surnuaial, tellida suurpuhastust (sh diivanite ja kapipealsete puhastamine) ning saada abi sularaha toomisel pangaautomaadist.

Rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli ootustele mittevastav teenus. Sooviti koos töötajaga poes käimist, toiduainete toomist mitmest poest ning töötaja helistamist poest toiduainete valiku täpsustamiseks. Samuti sooviti tööautoga töötajat (eeldati, et see võimaldaks suuremas koguses kaupu korraga tellida), tolmu võtmist kõikidelt pindadelt ning töötaja viibimist eluruumis pikema aja vältel, sh ajal, mil teenusesaaja viibib vannis. Esitati soove pesu ja kardinate triikimiseks. Mõnel juhul heideti ette ebapiisavat suhtlust, empaatiavõime puudumist, hooldusplaani jäikust ning valede toiduainete toomist. Paar teenusesaajat väljendas ootust, et töötaja panustaks rohkem nii ajaliselt kui ka jooksvate tegevuste osas, lähtudes teenusesaaja poolt külastuspäeval antud juhistest.

Üheks suuremaks rahulolematuse põhjuseks oli teenuse tasuliseks muutumine. Kaheksa teenusesaajat tõid esile, et seoses teenuse tasuliseks muutumisega vähendasid nad teenuse mahtu: neli vähendasid teenuspäevade arvu ning neli piirasid teenuse osutamise aega igal külastusel. Märgiti, et tasuliseks muutumine mõjutas teenuse kvaliteeti eelkõige suhtlemise osas. Põhjalikum suhtlus suurendab teenuse maksumust, mistõttu vähendatakse suhtlemisele kuluvat aega, kuigi sellest tuntakse puudust. Osa teenusesaajaid hakkas kasutama sugulaste abi, näiteks toiduainete toomisel.

Tagasiside põhjal hinnatakse hooldustöötajaid kohusetundlikeks, täpseteks, usaldusväärseteks ja sõbralikeks. Töötajaid tajutakse kui lähedasi ja usaldusväärseid inimesi. Rõhutati, et probleemidega tegeletakse kiiresti ning vajadusel kaasatakse lisapersonali (nt teine hooldustöötaja, heaolumeister või telefonitöötaja).

Esines ka üksikuid juhtumeid, kus teenusesaaja ei soovinud liiga isiklikku suhtlust (töötaja jagas oma eraelulisi teemasid). Üks teenusesaaja tõi välja töötaja ebapiisava digipädevuse (nt e-poe kasutamine). Kolm teenusesaajat väljendasid muret töötaja sobivuse osas.

Mitmel juhul toodi esile, et töötaja puudumisel ei soovita asendajat ning abi saadakse lähedastelt. Samuti märgiti, et püütakse võimalikult palju iseseisvalt toime tulla. Mõned teenusesaajad ei soovinud põhjalikku tagasisidet anda leina tõttu või seetõttu, et nad on rahul konkreetse hooldustöötajaga. Probleemidena nimetati ka keelebarjääri ning vähest suhtlemist.

Enamus probleeme lahendati operatiivselt – teenusesaajatega võeti ühendust, selgitati asjaolusid ja asutuse töökorraldust. Valdav osa juhtumitest lahendati läbirääkimiste teel. Mõnel juhul loobuti teenusest ning leiti ootustele vastav teenuseosutaja. Mittesobivuse korral vahetati hooldustöötajat. Aruandeperioodil saabus asutusse kaks kaebust. Üks kaebus puudutas koristusteenuse kvaliteeti. Juhtum lahendati töötajaga vestluse käigus ning juhiti tähelepanu töö kvaliteedinõuetele. Teine kaebus käsitles olukorda, kus töötaja kasutas teenusesaaja kodus külmkapis olnud jooki. Teenusesaaja lähedased väljendasid muret võimaliku nakkusohu ning teenusesaaja vara kasutamise pärast. Arvestades, et tegemist oli teenusesaaja isikliku kodu ja varaga, hindasime rikkumise tõsiseks. Juhtumi lahendamiseks lõpetati töötajaga tööleping erakorraliselt. Juhtumitest lähtuvalt on asutus täpsustanud töötajatele antavaid juhiseid ning rõhutanud kutse-eetika ja teenusesaaja vara puutumatuse järgimise olulisust.

Teenuse tasuliseks muutumise järel tekkis algselt mure otsekorralduse alusel tasutavate arvete nähtavusega. Mõnel teenusesaajal puudus võimalus või oskus internetipanga kasutamiseks ning arvega tutvumiseks. Samuti puudus sotsiaaltöötajatel ligipääs arvetele, mis raskendas selgituste andmist. Olukorra lahendamiseks pakuti täiendavat tuge: jagati selgitusi telefoni teel, prinditi arveid ning edastati need teenusesaajatele koju. Rakendatud meetmete tulemusel said tekkinud probleemid lahendatud ning teenusesaajatele tagati vajalik teave arvete kohta.

Juhtumite käsitlemise eesmärk oli olukorra lahendamine ning teenuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamine.

————————————————-

Hingehoiuteenus

Aruandeperioodil kasutas hingehoiuteenust 61 koduteenuse saajat. Kokku viidi läbi 335 hingehoidlikku vestlust, mille eesmärgiks oli teenusesaajate emotsionaalse heaolu toetamine ning toimetuleku parandamine. Teenuse osutamine on aidanud vähendada teenusesaajate üksildustunnet, pakkunud psühhosotsiaalset tuge ning suurendanud turvatunnet igapäevaelus. Laekunud tagasiside teenusele on olnud järjepidevalt väga positiivne – teenusesaajad hindavad kõrgelt teenuse kättesaadavust ning väljendavad tänulikkust regulaarsete külastuste eest Samas ületab teenuse nõudlus olemasolevad ressursid. Mitmed teenusesaajad on väljendanud vajadust sagedasemate kohtumiste järele, kui praegune teenuse maht võimaldab, mis viitab teenuse arendamise ja laiendamise vajadusele tulevikus.
————————————————
Heaolumeistri teenus

Heaolumeistri teenust kasutas 328 teenusesaajat, neist 158 said samaaegselt ka koduteenust.
Teenuse raames toodi ja paigaldati abivahendeid (tugikäsipuud, potikõrgendused, vannilauad, rulaatorid, dušitoolid jms), paigaldati aknaruloosid ja kardinapuid, abistati kodus kukkunuid ning tehti väiksemaid remonditöid (nt uksehinge parandamine). Teenusesaajad on väljendanud suulist tänu osutatud abi eest.
————————————————

Trepironijateenus

Trepironija on abivahend, mis võimaldab liikumisraskustega inimestel turvaliselt ja mugavalt liikuda treppidel, toetades seeläbi nende iseseisvat toimetulekut ja ligipääsu erinevatele teenustele. Euroopa Liidu struktuurfondi rahastuse toel soetati asutusele trepironija 2025. aasta aprillis. Aruandeperioodil osutati trepironija kasutamise teenust 10 korral. Teenust pakkus heaolumeister. Trepironija kasutuselevõtt parandas teenuse kättesaadavust ning aitas vähendada liikumisbarjääre, võimaldades koduteenuse saajatel osaleda aktiivsemalt igapäevaelus.
————————————————

Telefonitöötaja teenus

Telefonitöötajad teenindasid kokku 85 teenusesaajat ning tehti 1748 telefonikõnet. Teenusest loobus 11 teenusesaajat.
Enamikke teenusesaajaid külastati eelnevalt nende kodus, et tutvustada teenust ja töötajat. See suurendas usaldust ning muutis edasised telefonikõned personaalsemaks. Teenus on vastu võetud positiivselt.
Mõned teenusesaajad vajasid ravimite meelde tuletamist, teised pikemat vestlust ja emotsionaalset tuge. Samuti anti tagasisidet hooldustöötajate töö kohta.

————————————————

Elektririkšateenus

Esmakordselt pakuti 2025. aastat koduteenuse raames elektririkšateenust. Heaolumeister abistas teenusesaaja kodust rikšasse ning tagas turvalise peale- ja mahamineku. Sõidud toimusid eelneval kokkuleppel.
Teenuse eesmärk oli toetada eakate liikumisvõimalusi, suurendada sotsiaalset kaasatust ning pakkuda turvalist võimalust viibida värskes õhus. Teenus võimaldas külastada kohti, kuhu teenusesaajad tervisliku seisundi või liikumispiirangute tõttu iseseisvalt ei oleks pääsenud.
Kokku toimus 2025. aastal 33 elektririkšasõitu.

————————————————

Pesu pesemine

Asutuses pakub ka pesupesemisteenust.  Pesu ei pea olema märgistatud. Iga inimese pesu pestakse eraldi, nii ei teki segadust ega lisavaeva. Üldjuhul väljastab asutus puhta pesu hiljemalt ülejärgmisel päeval. Teenus oli taskukohane ka piiratud sissetuleku korral. Teenust kasutati 143 korral.

————————————————

Pediküür- ja maniküüriteenus teenusesaaja kodus

Teenus toetab igapäevaelu mugavust ning aitab hoida ka tervist. Liikumisraskustega inimestel ei pruugi aga olla võimalik salongi minna, mistõttu jääb vajalik hoolitsus sageli saamata. Seetõttu pakkusime pediküüri- ja maniküüriteenust teenusesaaja kodus. Paljudele eakatele on jalahooldus hädavajalik, kuna paksenenud küüned ja kuiv nahk võivad tekitada valu ja raskendada liikumist. Teenust osutas hooldustöötaja, kes on läbinud vastava koolituse. Teenus osutati 430 korral.

————————————————-

Huvitegevus

Eakate vaba aja sisustamiseks toimus 13 huviringi.

1. Käsitööring – üks kord nädalas (2 tundi), 6 osalejat.
2. Seeniortantsuring „Kalda“ – kaks korda nädalas (1 tund), 14 osalejat.
3. Male- ja kabering – üks kord nädalas, 35 osalejat; toimusid ka turniirid.
4. Koroonaring – üks kord nädalas, 4 osalejat.
5. Nahkehistööring – kaks korda nädalas, 10 osalejat.
6. Ajuharjutused (eesti keeles) – üks kord nädalas, 11 osalejat.
7. Ajuharjutused (vene keeles) – üks kord nädalas, 8 osalejat.
8. Istumistantsuring – kaks korda nädalas, 35 osalejat.
9. Hommikune võimlemine – kaks korda nädalas, 12 osalejat.
10. Maaliring – üks kord nädalas, 6 osalejat.
11. Ühislaulmine – üks kord kuus, 8 osalejat.
12. Kõnniring – kaks korda nädalas (1,5 tundi), 15 osalejat; toimus 42 korral.
13. Trenažööri kasutamine – kaks korda nädalas (1 tund), 1 osaleja.

 

Aasta jooksul toimus kaks käsitöönäitust (mais ja detsembris). Korraldati viis kontserti (kokku u 130 külastajat), üks terviseloeng (24 osalejat) ning kaks „Nostalgia kohviku“ üritust (41 külastajat). Seeniortantsurühm „Kalda“ esines kuuel korral erinevates hoolekandeasutustes ning osales Virumaa seeniortantsupeol „Tantsi ja keeruta“.

Huvitegevuse aasta lõpetati jõulupeoga, kus esines muusik Jüri Homenja ja kaks flamenkotantsijat; osales 46 külastajat.

Seisuga 31.12.2025 oli 134 huvitegevuse püsiosalejat (külastab päevakeskuses huviringi või muud tegevust vähemalt kord nädalas).